2024. aasta oli Euroopa kaitsetööstuse jaoks ajalooline pöördepunkt. Saab ja Kongsberg teatasid reedel oma majandusaruannetes rekordilise müügi ja tellimuste kasvu. Need arengud toimuvad ajal, mil valitsused suurendavad oma kaitse-eelarvet, pidades silmas Venemaa agressiooni Ukraina vastu ja ülemaailmseid julgeolekuohtusid.
Saabi kasvavad tellimused ja globaalsed investeeringud
Rootsi kaitsegigant Saab on 2023. aasta lõpuks suurendanud oma tellimusi 24% 96,8 miljardi Rootsi kroonini (8,9 miljardi dollarini). Ettevõte tõmbab tähelepanu oma toodetega nagu hävitaja Gripen ja tagasilöögita vintpüss Carl-Gustaf, märkimisväärselt kasvasid aga Gripeni lennukite tellimused Ungarile ja Carl-Gustaf Poolast. Saabi tegevjuht Micael Johansson ütles, et 72% ettevõtte rahvusvahelisest tellimuste mahust tuleb nüüd välisturgudelt. Saab tugevdab oma kasvustrateegiaid, eriti Aasia ja Lähis-Ida turgudel. Samal ajal kui kõnelused jätkuvad selliste riikidega nagu Tai, Colombia ja Peruu, oodatakse Gripenite lisatellimusi ka Brasiiliast.
Kongsbergi rekordtellimused ja rahvusvahelised edusammud
Norra Kongsberg on 2024. aastal suurendanud oma kaitse- ja lennundustellimusi 44% 54,4 miljardi Norra kroonini (4,85 miljardi dollarini). Ettevõtte kasvu vedas USA mereväe suur raketitellimus ja Hollandi nõudlus õhutõrjesüsteemide järele. Kongsberg on väga nõutud, eriti investeeringute tõttu NATO riikide kaitsevõimesse, sellistes valdkondades nagu raketisüsteemid ja õhukaitse. Ettevõtte tegevjuht nendib, et nad ootavad kaitse-eelarvete kasvu jätkumist ka lähiaastatel.
Kaitsekulutuste kasv Euroopas
Stockholmi Rahvusvahelise Rahuuuringute Instituudi andmetel ulatuvad ülemaailmsed sõjalised kulutused 2023. aastaks 2,44 triljoni dollarini, mis on üheksas järjestikune kasvuaasta. Eelkõige Euroopas on pärast Venemaa rünnakut Ukrainale suur kaitsekulutuste kasv. Euroopa Liidu riikide kaitsekulutused saavutavad 2024. aastal eeldatavasti rekordtaseme. Euroopa Kaitseagentuuri hinnangul kasvavad need kulutused 326 miljardi euroni.
Tulevikuinvesteeringud ja mehitamata õhusõidukid
Saab jätkab tööd tulevaste hävituslennukite kontseptsiooni kallal. Tegevjuht Johansson selgitas, et nad eeldavad, et Gripen valmib mehitamata "tiivamehe" lennukiga ning selles valdkonnas töötab enam kui 100 eksperdist koosnev meeskond. Prantsusmaa on samamoodi alustanud mehitamata "tiivamehe" väljatöötamist oma hävitaja Rafale jaoks. Saab ennustab, et mehitamata õhusõidukisüsteemid muutuvad 2050. aastateks üha olulisemaks ning mehitamata õhusõidukid muutuvad tulevikus veelgi levinumaks.
Euroopa julgeolekuinvesteeringud ja kaitsevajadused
Kaitseettevõtete, nagu Saab ja Kongsberg, 2024. aasta tugeva tulemusega kaasnevad Euroopas kasvavad julgeolekuprobleemid ja kaitsekulutused. NATO riigid ja nende liitlased jätkavad oma kaitsevõime tugevdamist vastavalt nende ees seisvatele ohtudele. Selles kontekstis jätkavad kaitsetööstusettevõtete tugevad tellimuste portfellid ja nende strateegiad rahvusvahelistel turgudel tõenäoliselt ka edaspidi Euroopa julgeoleku dünaamikat kujundama.
