USA esindajatekoda liikmed Gus Bilirakis ja Brad Schneider saatsid USA välisministeeriumile kirja, milles väljendasid oma muret väidete pärast, et Türkiye võib paigutada Süüriasse Venemaal toodetud õhutõrjesüsteeme S-400. Seadusandjad hoiatasid, et see samm võib suurendada piirkondlikke pingeid ja kahjustada USA julgeolekuhuve, vahendab Kreekas põhinev ajaleht Kathimerini.
Peamised mured ja piirkondlikud turvariskid kirjas
Oma kirjas rõhutasid seadusandjad, et Türkiye S-400 paigutamine Süüriasse annab märku ohtlikust eskaleerumisest ning sellel on tõsised tagajärjed Iisraeli julgeolekule, USA sanktsioonide jõustamise usaldusväärsusele ja USA heidutushoiakule. See samm "tasuks Türkiye strateegilist trotsi" ja "saataks häiriva sõnumi" nii liitlastele kui ka rivaalidele.
Kirjas rõhutati, et Venemaa süsteemide taastoomine Süüria territooriumile muudaks põhimõtteliselt regionaalset õhutõrjebilanssi, sõltumata süsteemi operaatorist. Eelkõige, kui süsteemid paigutataks piki Süüria läänekoridori, võivad need tõsiselt piirata Iisraeli operatsioone Iraani varade või Hizbollah' tarneteede vastu, öeldakse avalduses. Nenditi, et selline olukord vähendab Iisraeli operatiivset paindlikkust piirkonnas ja õõnestab tema kvalitatiivse üleoleku tehnilist baasi, mille säilitamise nimel USA on juba pikka aega töötanud. Lisaks väljendati muret, et ebakindlus süsteemihaldurite ümber (kas neid juhivad Türgi töötajad, Süüria või volitatud väed) suurendaks veelgi pingeid ja oht otseseks konfliktiks Iisraeli vägedega või vähendaks USA nähtavust ja mõju piirkonnas.
CAATSA sanktsioonid ja Türkiye piirkondlikud tegevused
Seadusandjad on väitnud, et idee eemaldada süsteem Türkiye'st, et käsitleda riske, mis tulenevad Türkiye poolt S-400 ostmisest CAATSA sanktsioonide alusel, on nii juriidiliselt kui ka strateegiliselt vigane. Nende sõnul kehtivad sanktsioonid sõltumata sellest, kuhu süsteem on paigutatud.
Kirjas väljendati ka väiteid, et Türkiye aitas kaasa piirkondlikule ebastabiilsusele. President Recep Tayyip Erdoğani süüdistati F-16 kasutamises Kreeka ja Kreeka Küprose õhuruumi rikkumises, Hamasi juhtide võõrustamises ning diplomaatiliste ja kaubandussuhete katkestamises Iisraeliga. Seaduseloojad väitsid, et seda küsimust tuleks käsitleda palju laiemas kontekstis kui pelgalt õhutõrjesüsteemi või kahepoolset vaidlust.
Kreeka ajakirjanduse roll ja "Türgi diplomaatilise reorganiseerimise seadus"
Märkimisväärseks detailiks peetakse tõsiasja, et Kreeka ajakirjandus seda kirja tähelepanelikult jälgis. Kirja kirjutanud Gus Bilirakis ja Brad Schneider olid varem kirjutanud artikli, milles süüdistasid Türkiye't vaenulikkuses Küprose Kreeka ja Lõuna-Küprose administratsiooni suhtes. Seejärel esitasid nad parlamendile eelnõu nimega "Türgi diplomaatilise ümberkorraldamise seadus".
See eelnõu nõuab Türkiye positsiooni muutmist USA välisministeeriumis Euroopa ja Euraasia asjade büroost uueks idamaade bürooks. Selle muudatuse eesmärk on paigutada Türkiye samasse diplomaatilist tsooni Iraani, Süüria ja Liibüaga. Selline olukord loob uue potentsiaali pingeteks Türkiye ja USA vahelistes suhetes ning seda peetakse Ameerika Ühendriikide mure Türkiye piirkondliku rolli pärast.
Uute pingete potentsiaal USA-Türki suhetes
Võimalus paigutada S-400 Süüriasse loob potentsiaali uuteks pingeteks USA ja Türki suhetes. USA seadusandjate mure selles küsimuses lisab kahe riigi senistele probleemsetele suhetele uue mõõtme. Kirjas väljendatud süüdistused ja süüdistused näitavad sügavat muret USA-s seoses Türkiye regionaalpoliitikaga. Selline olukord tõstatab olulisi küsimusi kahe riigi vahelise strateegilise partnerluse tuleviku kohta.
