Kultuuri- ja turismiminister Mehmet Nuri Ersoy osales Türgi Käsikirjade Instituudi presiidiumi korraldatud näituse „Tee ja mälu: palverännaku kirjalik mälestus“ avamisel Rami raamatukogus ning tegi olulisi avaldusi. Minister Ersoy rõhutas, et hadži rituaal pole olnud mitte ainult usuteekond läbi ajaloo, vaid ka suur tsivilisatsiooni sild, kus teadmisi, kultuuri, kunsti ja mälu põlvest põlve edasi antakse.
„Näitus paljastab vaimset ja ajaloolist sügavust“
Minister Ersoy märkis, et näitus jälgib kirjalike dokumentide kaudu ajaloo jooksul kujunenud kultuurimälu ning lisas: „See Türgi Käsikirjade Instituudi juhatuse poolt hoolikalt ette valmistatud näitus on ainulaadne teos, mis paljastab vaimse ja ajaloolise sügavuse.“ Ta ütles, et paljud näitusel olevad haruldased teosed, alates kollektsioonidest kuni surre-raamatuteni, palveajakirjadest kuni miniatuursete linnakujutisteni, tuletavad meile meelde tsivilisatsiooni mälu ja narratiivset jõudu. Ta tõi välja, et palverännakuteed on kultuurivõrgustikud, mille kaudu teadus ja kunst kanduvad eri geograafiliste piirkondade vahel.
„Märkimisväärne osa töödest kaevati esmakordselt välja”
Väites, et Üsküdarist Anatooliasse, Damaskusest Medinasse ja Mekast Taifi ulatuvatel marsruutidel jäädvustatud käsikirjad on tänapäevani säilinud eredaimad tunnistused möödunud aegade teaduslikust, kultuurilisest ja kunstilisest mõistmisest, väitis Ersoy, et näitusel olevad mushafid, sihtkohtade loendid, surre-registrid ja pühapaikade kujutised köidavad tähelepanu mitte ainult oma teadusliku väärtuse, vaid ka kunstilise ja esteetilise mõistmise rafineeritud näidetega. Ta rõhutas, et pühapaikade, eriti Kaaba ja Ravza-i Mutahhara miniatuursed kujutised on haruldane pärand, kus püha kohtub esteetilisega. Ta märkis, et märkimisväärne osa eksponeeritud töödest toodi esmakordselt päevavalgele ning külastajatele esitleti lisaks teekonna jälgedele ka elavat pärandit, mis dokumenteerib, kuidas teaduse, kunsti ja usu mälu läbi sajandite edasi kandus.
Institutsioonilised arengud ja digitaalne juurdepääs – head uudised
Minister Ersoy, kes oma kõnes meenutas, et Türgi Käsikirjade Instituut tähistas oma 15. aastapäeva, ütles, et institutsioon loodi president Erdoğani visiooniga ja tänaseks on sellest saanud maailma suurim käsikirjade institutsioon. Ta märkis, et institutsioon võttis juhtrolli mitte ainult konserveerimises, vaid ka kataloogimise, restaureerimise ja digiteerimise protsessides. Ta teatas, et asutusse toodi Konya pealinna omavalitsuselt üle võetud Koyunoğlu kollektsioonist ligikaudu 12 tuhat teost ja sihtasutuste peadirektoraadilt üle võetud üle 5 teose ning et Türgi ja islami kunstimuuseumi, Istanbuli arheoloogiamuuseumi ja Mevlana muuseumi käsikirjade üleandmine jätkub. Andes teavet Koraani käsikirjade osakonna kohta, mis loodi president Erdoğani allkirjaga Võimuööl, märkis Ersoy, et see uus struktuur muudab Koraani ajaloo uurimise süstemaatilisemaks nii Türgis kui ka islamimaailmas. Ta teatas ka, et peagi toimuv 15. rahvusvaheline käsikirjade sümpoosion annab võimaluse tutvustada Türgi teadmisi selles valdkonnas maailmale. Teatades, et käsikirjade kataloogimine ja digiteerimine on lõpule viidud, edastas Ersoy hea uudise, et Türgi ja Islami Kunstimuuseumi ning Istanbuli Arheoloogiamuuseumi kollektsioonides olevad teosed tehakse alates XNUMX. juunist digitaalselt kättesaadavaks aadressil yek.gov.tr .
Rõhk kultuurilisel järjepidevusel
Minister Ersoy, kes lõpetas oma kõne kultuurilise järjepidevuse rõhutamisega, ütles: „Kultuur on mälu, tsivilisatsioon on mälu järjepidevus. Käsikirjad on selle mälu elavad tunnistajad. Selle väärtusliku pärandi kaitsmine, edasiandmine tulevastele põlvedele ja meie kultuurilise järjepidevuse tagamine on meie suurim vastutus. Sel puhul tahaksin avaldada tänu kõigile meie ekspertidele, restauraatoritele ja institutsiooni töötajatele, kes panustasid näituse ettevalmistamisse.“
Näituse olulisust puudutasid oma kõnedes samuti Istanbuli kuberner Davut Gül ja Türgi Käsikirjade Instituudi president dr Coşkun Yılmaz. Pärast programmi tutvusid minister Ersoy ja külalised näitusega ning said teavet teoste kohta.
