Jõustunud on haridusministeeriumi poolt eesistujariigi visiooni kohaselt ja 11. arengukava raames ellu viidud riikliku tehisintellekti strateegia raames koostatud poliitikadokument ja tegevuskava „Tehisintellekt hariduses“ (2025–2029).
Dokument, mis hõlmab aastaid 2025–2029, seab strateegilised eesmärgid tehisintellekti tehnoloogiate tõhusaks, eetiliseks ja kaasavaks kasutamiseks hariduses ning pakub tegevuskava, mis hõlmab laia valikut alates ministeeriumi juhtimisest kuni kooliprotsessideni, õpetajakoolitusest kuni õpilaste tulemusteni.
Tehisintellekti tehnoloogiad on tänapäeval hariduses muutumas üheks võimsamaks ümberkujundamise tööriistaks ning on avanud ukse uuenduslikele rakendustele paljudes valdkondades, näiteks õppematerjalide kujundamisel, õpilaste arengu jälgimisel ja õppeprotsesside täiustamisel.
Selles kontekstis on poliitikadokumendi eesmärk muuta haridusministeeriumi töö tehisintellekti valdkonnas süstemaatiliseks tegevuskavaks ning see hõlmab konkreetseid rakendusi paljudes valdkondades, alates õppekava ajakohastamisest kuni digitaalse sisu tootmiseni, õpetajakoolitusest kuni tehisintellektil põhinevate mõõtmis- ja hindamisprotsessideni.
Samal ajal viiakse läbi uuringuid tehisintellektil põhinevate õpianalüütika platvormide loomiseks, mille eesmärk on parandada õpilaste ja õpetajate digioskusi, suurendada personaalseid õppimisvõimalusi ning tugevdada hariduse kvaliteeti ja kaasatust.
See ümberkujundamisprotsess toetab ka oskustepõhist haridusmeetodit, mis on üles ehitatud kooskõlas Türgi sajandi haridusmudeliga, ning selle eesmärk on varustada õpilasi lisaks akadeemilistele teadmistele ka meie ajastu oluliste nõuetega, nagu kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, digitaalne kirjaoskus, suhtlemine ja koostöö.
See poliitikadokument, mille visiooniks on kasvatada rahvuslike, vaimsete ja universaalsete väärtustega ning tehisintellekti alase kirjaoskusega inimesi, tagades tehisintellekti ja suurandmetel põhinevate süsteemide tõhusa, teadliku ja strateegilise kasutamise juhtide, õpetajate ja õpilaste poolt, on üles ehitatud nelja peamise eesmärgi ümber.
Dokumendi neli peamist eesmärki määrati kindlaks tehisintellekti kultuuri loomisel hariduses, tehisintellekti osakaalu suurendamisel õppeprogrammides ning tehnoloogia, infrastruktuuri ja andmeanalüütika tugevdamisel tehisintellektil põhinevate juhtimis- ja otsustusmehhanismide abil hariduses.
Kooskõlas nende nelja peamise eesmärgiga määrati kindlaks kokku 15 poliitikaetappi ja 40 tegevusetappi. Need sammud viiakse ellu osalusprotsessi kaudu, millesse panustavad 12 vastutavat MEB-üksust, 23 koostööd tegevat MEB-üksust ja 10 asjakohast välist sidusrühma.
Samuti määrati kindlaks dokumendis määratletud 40 tegevussammu rakendamise ajastus. Lühiajaliselt (17–0 aasta) rakendatakse 1 tegevussammu, keskpikas perspektiivis (10–1 aastat) 3 tegevussammu ja pikas perspektiivis (13–3 aastat) 5 tegevussammu.
Iga dokumendis sisalduva poliitika ja tegevuskava alusel arendatava rakenduse jaoks kehtestatakse perioodilised seire- ja aruandlusmehhanismid. Tegevussammude jälgimise ja hindamise eest vastutab innovatsiooni ja haridustehnoloogiate peadirektoraat (YEĞİTEK).
„Tehisintellekti hariduspoliitika dokument ja tegevuskava aastateks 2025–2029” Vajuta siia.
