Ankara linnavalitsus on alustanud järjekordse hiiglasliku projektiga, mis lihtsustab linnatransporti. ABB, mis on täielikult tasunud eelmistest perioodidest päritud 6 miljardi liiri suuruse metroovõla, pani aluse Mamaki metroole, mis on 7,46 kilomeetrit pikk ja koosneb 8 jaamast.
ABB president Mansur Yavaş ütles: „Me töötame päeval ja öösel selle nimel, et tagada õiglane, ligipääsetav ja kaasaegne liiklus, mis on igaühe õigus selles linnas. See liin, mille aluse me täna rajame, on samm, nagu iga teinegi samm, mis on tehtud mitte ainult tänast päeva, vaid ka Ankara tulevikku silmas pidades.“
Yavaş, kes väitis, et tema ametisseastumisel 2019. aastal ei olnud Ankara investeerimisprogrammis ühtegi heakskiidetud metrooprojekti, vastas kriitikale metroo ehitamata jätmise kohta järgmiselt: „Nad kritiseerivad meid metroo ehitamata jätmise pärast, aga me oleme ametisseastumisest saadik tasunud täpselt 6 miljardi liiri suuruse metroovõla. Meil ei ole praegu metroovõlga. Nüüd küsin, kes need metrood ehitas?“
Yavaş juhtis tähelepanu linnas toimuvale planeerimata ehitustegevusele, jagas pilti Yaşamkent-İnceki piirkonnast ja ütles: "Kui teised kõrghooned ehitatakse, ei ole nende jaoks piisavad ei taristu ega teed."
Ankara linnavalitsus (ABB) jätkab linna transpordiinfrastruktuuri tugevdamist hiiglaslike projektidega, mida ta on ellu viinud.
Olles kõrvaldanud märkimisväärse rahalise koormuse, kustutades oma ligikaudu 6 miljardi liiri suuruse metroovõla, on ABB nüüd pannud aluse uuele 8 kilomeetri pikkusele Mamak Metroo aluse, mis koosneb 7,46 jaamast. Dikimevi-Natoyolu raudteesüsteemi pikendusliini nurgakivi panemise tseremoonial, kus osales Ankara suurlinna omavalitsuse linnapea Mansur Yavaş, osalesid DEVA partei esimees Ali Babacan, Vabariikliku Rahvapartei (CHP) fraktsiooni aseesimees Gökhan Günaydın, CHP Ankara provintsi esimees Ümit Erkol, asetäitjad, ringkonnavanemad, erakondade esindajad, kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, muhtarid ja paljud kodanikud.
„MAMAKI SAATUS MUUTUB, LOHUTUS TULEB MAMAKI”
ABB president Mansur Yavaş alustas oma kõnet hiljuti lahkunud Manisa linnapea Ferdi Zeyreki mälestades ja ütles: „Kahjuks oleme kaotanud Manisas valusalt väga väärtusliku kaaslase, meie Manisa linnapea Ferdi Zeyreki. Meil on väga kahju.“
Yavaş, kes teatas, et uus liin, mis kulgeb täielikult maa all ja on 7,46 kilomeetrit pikk, koosneb kaheksast jaamast: Abidinpaşa, Âşık Veysel, Tuzluçayır, General Zeki Doğan, Fahri Korutürk, Cengizhan, Akşemsettin ja Natoyolu, ütles: „Me tulime kokku, et panna alus olulisele investeeringule, mis annab suure panuse meie pealinna transpordiinfrastruktuuri. Me ehitame täiesti uut liini meie linnaosadele, mis on aastaid oodanud metroovõrku lisamist Ankara idateljele. Kui see liin valmib, muutub umbes 8 tuhande reisija reisimine päevas lihtsamaks. Teisisõnu, see pole mitte ainult metrooliin, vaid ka suur kergendus piirkondlikule transpordile. Muidugi on Mamaki saatus taas muutumas. Mugavus jõuab Mamaki. Loodetavasti tuleb tänu transpordi lihtsusele palju rohkem investeeringuid. Nagu naaber Çankaya, peaaegu iga osa... see saab väärtust juurde.
„NÜÜD MA KÜSIN, KES NEED METROO EHITAS?“
Yavaş puudutas ka liini pakkumismenetluse protsessi ja selgitas samme, mida nad avalike ressursside kaitsmiseks astus. Meenutades, et esimene pakkumine tühistati kõrge pakkumise tõttu, märkis Yavaş, et uuendatud pakkumisega säästeti 6,7 miljardit liiri.
Yavaş teatas, et nad on eelmise perioodi 6 miljardi liiri suuruse metroovõla täielikult ära maksnud ja vastas kriitikale, et nad metroo ehitamata jätsid, järgmiselt:
„Nad kritiseerivad meid metroo ehitamata jätmise pärast, aga võimuletulekust saadik oleme metroovõlgades kokku tasunud 6 miljardit liiri. See vastab 45 kilomeetri pikkusele metrooliinile. Nad sundisid meid maksma kõigi enne meid ehitatud Çayyolu, Batıkenti ja Keçiöreni metroode eest. 2019 päeva pärast 20. aasta valimisi tehtud otsusega kaotasid nad ootamatult 15 protsenti metroo piletitulust ja hakkasid kärpima 5 protsenti omavalitsuse igakuistest tuludest, mis on meie osa Iller Banki eelarvest. Selle erinevuse tõttu pidime viie aasta jooksul maksma ainult 246 miljonit liiri, aga meilt kärbiti kokku 6 miljardit liiri. Nüüd küsin, kes need metrood ehitas?“
Yavaş rõhutas, et ametisse astudes mõistsid nad, et Ankara raudteesüsteemi investeeringud olid aastaid unarusse jäetud, ning väitis, et eelmisel perioodil kulutati ressursse metroo asemel tunnelitele, viaduktidele ja sellistele projektidele nagu Ankapark. Yavaş ütles järgmist:
„Nagu te teate, tehti Ankaray ja Kızılay-Batıkenti metroo projektid hr Murat Karayalçıni valitsusajal, leiti rahastamisvahendid ja alustati ehitustöid. Ilma ühegi pennita omavalitsuselt jätkus see kuni 1997. aastani tema esitatud projektiga ja see viidi lõpule. See on hr Murat Karayalçıni edu. Sellest ajast alates pole ühtegi metrood valminud. Sest ta ei usu ühtegi teist tüüpi transporti. Ta püüdis oma peas lahendada Ankara liiklust tunnelite ja viaduktidega. Samal ajal kui kogu maailm lahendab seda sel viisil, pole meie kahjuks kunagi metrooinvesteeringutesse seni sisenenud, arvates, et see on kallis ja keegi ei tule.“
Yavaş, kes tegi ka lennujaama metroo kohta avaldusi, ütles: "Kahjuks annavad nad meile jätkuvalt au olla linn maailma arenenud riikide seas, millel pole lennujaamast kesklinna viiva metrooühendust."
„SAMA VIISIL NAGU TE EI SUUTNUD LAHENDADA LINNA LIIKLUST, OLETE TUMESTANUD KA SELLE TULEVIKKU.“
Yavaş juhtis tähelepanu ka varem tehtud planeerimata taristuinvesteeringutele ja ütles: „Me tahtsime, et uue metrooliini ehitamiseks määrataks marsruut. Tuli läbi viia uuringud ja teostatavusuuringud. See protsess osutus aga keerulisemaks, kui me ootasime. Sest aastatel 1994–2008 ehitati kogu Ankarasse kokku 169 silda, tunnelit ja ümberistumispunkti. Püüdsime ehitada kergraudteesüsteemi, st trammisüsteemi, mis ei lähe maa alla. Ühtegi projekti ei saa ellu viia tänapäevaste tunnelite ja nende servade kitsaste nurkade tõttu. Teisisõnu, te ei ole mitte ainult suutnud lahendada linna liiklust tunnelitega, vaid olete ka linna tulevikku varjutanud. Nende tunnelite peale kulutatud raha on tänapäeva numbrites ligi 1,5 miljonit eurot. Teisisõnu, metroosid oleks saanud ehitada 4–5 kohta.“
Yavaş, kes väitis, et nad ehitasid ka tunneleid, viadukte ja sildade ristmikke, jätkas järgmiselt:
„Meie tegime seda ka, aga mitte linna piires, vastupidi, linnast väljasõitudel, näiteks maantee 3 Mamaki, İstanbuli tee, Eskişehiri tee juures, peaaegu kõik meie ehitatud tunnelid ei olnud linna peamistel arteritel, vaid välispiiril. Ma ei loe isegi ANKAPARKile kulutatud 801 miljonit dollarit... Kui me ametisse asusime, ei olnud asi mitte projektide puuduses, vaid projektide puuduses; samal ajal, kuna seda ei olnud tsoneerimisplaanides ette nähtud, kadusid suures osas koridorid, kuhu saaks ehitada ühistranspordiliine, nagu metroo-, trammi- ja metroobussiteed. Nagu teate, ehitati teede äärde palju pilvelõhkujaid.“
4 UUT METROOLIINI TEEL
Yavaş rõhutas, et nad ei piirdu ainult Dikimevi-Natoyolu liiniga ja teatas veel neljast heakskiidu saanud metrooprojektist. Yavaş ütles: „M4 Kızılay-Dikmeni metrooliin; esitasime selle kohta strateegiaosakonnale taotluse. Tahtsime, et see lisataks selle aasta investeerimisprogrammi. Kui meil õnnestub see selle aasta investeerimisprogrammi lisada, siis jumala tahtel korraldame ka Dikmeni metroo Kızılayst Sinpaşi vahelise liini pakkumismenetluse võlakirjade emiteerimise teel. See on 5 kilomeetrit pikk ja sellel on 15,2 jaama. See hõlmab olulisi punkte nagu Esat Kuğulu park, Dikmeni org, Öveçler, Malazgirt, Keklikpınarı, Atatürki leiukoht ja see on 11 miljoni dollari suurune investeering. Teisisõnu, see on ANKAPARKi raha... M977 liini Koru-Yaşamkent, Koru-Bağlıca pikendusprojekt on olemas. See koosneb 2 kilomeetrist ja 9,36 jaamast. See ulatub Konutkenti, Yaşamkenti, Yaşamkenti keskusesse,“ Başkenti ülikooli ja Bağlıca vahel ning selle maksumus on 5 miljonit dollarit. See laiendus ühendab ka sõjaväeülikooli ja arenduspiirkonnad keskusega ning kergendab ka Kızılay koormust. M327 Märtrite foorum Laiendusprojekt koosneb 4 km-st, 7,69 jaamast. Sanatoorium, Ufuktepe, Ovacık ja Forum. Selle metroo maksumus on 4 miljonit dollarit. See pakub ka otseühendust sanatooriumi haigla ja turupiirkondadega ning lahendab ka praeguse depoo probleemi. Teine M659 ühendustee on Çayolu-Sincani vahel; 6 km, 10 jaama, Ahi Mesut, Alsancak, Ahi Evran, Eryaman YHT, Şapka Devrimi ja Devlet Mahallesi. Selle maksumus on 5 miljonit dollarit,“ ütles ta.
Rääkides transpordi lihtsustamiseks kavandatud alternatiivsetest marsruutide projektidest, ütles Yavaş: „Rakendame uusi viadukte ja teede laiendamise projekte 13 erinevas punktis Yenikentist İncekisse ja Sincanist Gölbaşısse.“
„MILLINE INFRASTRUKTUURI NEILE PIISAV ON, MILLINE TEE ON NEILE PIISAV?“
Yavaş, kes selgitas linna kasvava liiklusprobleemi põhjust TÜİKi andmetega, vastas ka sellesuunalisele kriitikale. Yavaş ütles: „TÜİKi andmetel on Ankaras alates 2023. aastast kahe aasta jooksul liiklusse tulnud 2 tuhat uut sõidukit. Nagu te teate, sai Ankara ka pärast 400. veebruari maavärinaid palju migratsiooni. Kui arvestada ka Istanbuli numbrimärkidega rendiautosid, mis pole Ankara liikluses registreeritud, siis see olukord halvendab pilti järk-järgult. Siin on Ankara tegelik probleem, suur probleem, millest ma tahan teile rääkida. Miks see juhtub?“
Pöörates tähelepanu linnas toimuvale planeerimata ehitustegevusele, jagas Yavaş pilte Yaşamkent-İnceki piirkonna kõrghoonetest ja ütles:
„Need olid villamaad, mu sõbrad. See piirkond oli planeeritud villadeks. Aga kuidagi, makstes linnavolikogult hinda, suurenesid need 30–40 korrusele. Kui te vaatate neid hooneid, mida te eestpoolt näete, nagu betoonkalmistut, siis ärge arvake, et see on praegune olukord, tühi maa, haljasalad, haljasalad, mida te nende vahel näete. Nad kõik on saanud oma tsoneerimise. Ennustatakse, et Ankara rahvaarv on 2025. aastal 8 miljonit, aga meid on ikka veel 6 miljonit. Aga arenduseks avatud ala on planeeritud piisavalt 18 miljoni elaniku jaoks. Kui te seda teete, siis need kuhjatakse teatud kohtadesse nagu betoonkalmistu. Need kuhjatakse üüripindadele ja mis siis juhtub? Kuidas nad siit homme linna tulevad? Kui ehitatakse teisi kõrghooneid, siis milline infrastruktuur neile piisab, millised teed piisab. Kuidas neist üle saadakse? See on ainult sellepärast, et need üüripindadel põhinevad plaanid on tehtud kõrghoonete jaoks. Härra president ütleb sageli horisontaalne arhitektuur. Te näete olukorda. Te näete seda ja seetõttu... Vastupidi, oleme rajanud sama palju rohealasid kui eelneva 25 aasta jooksul. Gölbaşıs oleme selle aja jooksul rajanud palju rohealasid, sealhulgas 3,5 miljonit ruutmeetrit, miljon ruutmeetrit Atatürki metsatalus, mille peagi avame, ja 500 tuhat ruutmeetrit Batıkentis. Lubasime katta selle rohelisega, mitte betooniga. Loodetavasti peame seda lubadust.“
TASUTA ÜLEKANDETAOTLUS ON RAKENDUSEL
Yavaş teatas ka olulisest uuendusest Ankara ühistranspordis. Yavaş, kes teatas metroo ringliinide arvu suurendamisest ja tasuta ümberistumise rakenduse käivitamisest, ütles: „Esimesed ümberistumised metroost bussi või bussist metroosse on tasuta. Meie rakendus, mis lihtsustab liiklust väljaspool linna, käivitub 1. juulil. Lisaks jätkame tööd soodushinnaga pardaleminekuks tipptundidel. Sellega seoses varustatakse 44 uut liini ja 209 liini koos olemasolevate liinidega ringliinidega metroojaamadesse. Sel viisil lühendatakse mõlemat bussiliinigruppi ja pakutakse rohkem teenuseid sagedasemate intervallidega. Näiteks saab kodanik, kes astub bussile Çubuki keskusest, Çayyolusse sõita ühe piletiga. Lisaks on tasuta ümberistumise eeliseks kodanikele, kuna nad suunatakse integreeritud ringliinidega raudteesüsteemidele. Alustame katsetusi, et vältida umbes XNUMX teenuse, eriti Bakanlıklar Kızılay, Sıhhiye ja Ulus liinil opereerivate teenuste saabumist kesklinna. Näiteks need... Keçiörenist tulles saavad nad maha minna Dışkapıs, istuda metroo peale ja jõuda Ulusesse ja Kızılaysse palju lühema ajaga. Erinevus seisneb selles, et "nad ei pea maksma. Samal ajal väheneb ka liikluskoormus," ütles ta.
„ME EI MÕTLE TÄNASE PÄEVA PEALE, VAID KA TULEVIKU PEALE“
Oma kõne lõpus rõhutas Yavaş, et joon, millele nad aluse panid, on väga oluline mitte ainult tänase päeva, vaid ka Ankara tuleviku jaoks ning ütles: „Me töötame päeval ja öösel selle nimel, et tagada õiglane, ligipääsetav ja kaasaegne liiklus, mis on iga selle linna elaniku õigus. See joon, millele me täna aluse paneme, on samm mitte ainult tänase päeva, vaid ka Ankara tuleviku jaoks, nagu iga teinegi samm. See on hiljaks jäänud. Ma just ütlesin seda. Kõik arenenud riigid üritasid ehitada metrood juba sada kakskümmend aastat tagasi. Kesklinna ei sõida autod. Nad saavad soovitud kohtadesse minna palju odavamalt, palju mugavamalt ja palju lühema ajaga. Sel põhjusel usume teadusesse. Me teeme seda, mida teadus ütleb. Seetõttu jätkub meie toetus ühistranspordile samamoodi. Ja me jätkame koostööd elamisväärsema Ankara nimel.“
